Thursday, January 28, 2010

Täiesti kohutav neljapäev,

Söön siin kodujuustu ja mõtlen tänasest päevast...

Hommik algas vastumeelse voodist välja ukerdamisega. Istusin 11 minutit voodi peal ja vahtisin lihtsalt tühja telekaekraani (telekas oli kinni). Mõtlesin, et kui ma kohe end riidesse panema ei hakka, jään talli hiljaks. (meil see nädal ja järgmine nädal tallipraktika) Kell oli 7:43 kui lõpuks end liigutama hakkasin. Vasaku jala saabast ei saanud jälle hästi jalga, sest see on nii paistes.
Kaheksaks jõudsin talli. Kohe hakkasime heina ja vett enne kandma. Jube. Kõik torud on külmunud ja vett saab ainult tagumise riietusruumi duššidest, mis lasevad vett ÜLIaeglaselt. Viisime ruunad maneeži jooksma, sest väljas oli liiga külm.
Edasi läksime "õpilaste talli" hobustele kaera ette panema. Ja viisime nad vabapidamistalli. Märkasime, et Billyl oli kogu öö tekk seljas olnud. No, mis seal ikka. Harbat(suuuuuur obene) vana jurakas ei teinud üldse Kristhinaga koostööd. Ei tahtnud üldse minu ja Sonettiga(muhe, rahulik torikas) vabakasse tulla. Ta mõtles, et oleks tore natuke Müüst(Kristhina-kursaõde) üle joosta. No, siis Helerin(praktikant) võttis kaeraämbri ja meelitas Harbati Sonetti juurde vabakasse. Panime nad Märade poolele kinni, sest Harbat muidu jookseb lihtsalt läbi aedikute, kui lahti saab. Ülejäänud lasksime tallis lahti ja nad jooksid ise vabakasse jooma. Kui aus olla, siis ma ei mäletagi, kuidas nad hommikul juua said. Kahtlane. aaaa, käsitsi viisime ikka. Kui olime paar korda ära käinud, siis leidsin ma end pikali maast ja veeämber tühjana :D Kukkusin just siis, kui olin vabakasse jõudnud ja minu 25 liitrit vett ja vaene vasak käsi olid läinud :D Parem käsi tämna üldse koostöövõimeline pole. Randmenärvid valutavad nii, kui midagi füüsiliselt raskemat asja teen. Ei saa parema käega enam boksi uksi ka lahti teha, selline valu lääb sisse, et jube. No igastahes..

Vabakas askeldades märkas Hele, et Sandra (suur mära) otsib kohta, kus pikali heita. Kui ta pikali oli heitnud, siis Hele mõtles, et tal midagi viga. Sandra pani pea ka maha. Hele(tallitööline, õpetaja) karjus teisest talli otsast, et ma ei laseks hobusel pikali jääda (hobused võivad sellesse surra). Hüppasin siis Sandra juurde aedikusse ja ajasin ta ilusti püsti. Kusjuures olin toetanud aedikusse hüpates oma paremale käele ja kui hädaolukord oli möödas, pidin valu kätte ära surema.
Küsisin Hele käest, et äkki ta hakkab poegima. Hele ütles, et ei tea, et ta peaks poegima alles mais. Ja järgmine hetk tulid looteveed ära. Nii kurb oli. Hele kutsus Külli(mingi tähtis tegelane tallis) ja Triinuka(treener) ka vabakasse ja Triinukas ütles, et varss on surnud nagunii, kui 4 kuud varem veed ära tulid. :(
Viisime Sandra suurde talli ja panime ta Haubitsa(obene) suurde boksi. Haubitsa panime Fifty boksi ja Fifty läks märadega maneeži jooksma.
Puhastasime "õpilaste tallis" boksid ära. Vedasime õhtuse heina boksidesse ja läksime suurde talli tagasi. Hakkasime jälle hobusied jootma. Ruunad vahetasime maneežis märade vastu ja andsime lõunasöögi ette.

Jee, lõpuks ometi lõuna. Käisin ühikast läbi, võtsin oma talongi ja läksin koolimaja juurest Kristiinale vastu. Läksime koos Mari-Liisi ja Krissuga sööklasse. Laenasin Krissult 10eeku ja sain veel 2 leiba ka. LÕPUKS OMETI! Mingi, Pavel(üks lahe, rastadega tüüp) oli jälle sööklas. Pff. Naeris näkku natuke eilse üle. (eile ütles, et mul juuksed sassis ja et ta tellib omale miki hiire aastatellimuse) no, siis me istusime lauda ja Keijo(väike emo) ja Kasparlollakas(mingi imelik tüüp) ka tulid. Kaspar ajas koguaeg mingit iba suust välja. Müüga natuke kirusime ühte isikut, kes meile kummalegi ei meeldi. Vähemalt meil oli lõbus. Marii koguaeg ajas naerma kõiki. Nii lahedad tüübid.

Siis läksime Krissuga mu ühikatuppa. Näitasin talle Kirti youtube kontolt videosid. Ise olin julmalt vaimustuses, aga tal vist oli igav :D Nii lahe olen eks.
Siis tuli Müü mu tuppa. Ei mäletagi enam, miks. Igastahes olid nad Krissuga mu arvutis. Näitasin neile veel pilte ja ainuke nunnu poiss tema arust mu arvutis oli Raido :D hea tüüp.

Müü läks oma tuppa ja mina kerisin end teki sisse ja jäin magama. Krissu oli mu arvutis. Pärast sain teada, et Krissu oli Triinukaga (treener) msnis rääkinud ja öelnud, et ma magan nii armsasti ja et ta vaatab mind ja Triinukas oli talle vastanud, et vaata siis seda magavat Mellit ja aja ta nüüd üles. Läbi une kuulsin, kuidas Krissu mu nime hüüab. Mingi tegin silmad klahti. Krissu ütleb, et peame kohe talli minema, kuigi kell polnud veel poolneligi. Tallis pidime olema pooleviieks. Tõusin voodisse istulike ja ütlesin: Persse! Toppisin saapad jalga ja läksime talli.
Saime teada, et peame vabapidamise talli viima käsitsi vett ämbritega. Esimesed ämbritäied vedasime käruga, aga siis leidsime, et see on mõttetu tegevus, sest pool vett leidis oma maise teekonna kärupõhjast lumehange. Kuna turbast vett ei saa ju hobustele joota.

Saime lõpuks kõik hobused joodetud ja läksime suurde talli tagasi. Andsime sealsetele hobustele juua ja õhtuoodet, pesime talli ruumid ja koridori ära ja läksime poodi, sest aega oli veel õhtusöögiks palju.

Poest tagasi tulles saime teada, et peame "õpilaste talli" kätsitsi vett vedama. Meid oli 6. Kristiina, Mari-Liis, Heli, Marilin, Marii ja Mina. Võtsime viis 25-liitrist ämbrit. Tegime rongi, sedasi, et iga inimese vahel oli üks ämber. Et ühte ämbrit hoidis 2 inimest. "Õpilaste talli" on suurest tallist mingi 800 m (?). Vahepeal tuli mingi auto meile talli juures vastu ja pidime rivi katkestama, et alla ei jääks. Edasi läksime jälle ilusti. Marii ajas sellist segast juttu, et ma pidin naeru kätte ära surema. Nii raske on ju füüsiliselt rasket tööd teha, kui koguaeg aetakse naerma :D aga noh, vähemalt oli lõbus. Meile öeldi, et peame sedasi vedama vb kolm korda vett. Õnneks polnud hobustel nii suur janu ja nendest ämbritäitest piisas täiesti. Jäi üle ka. Andsin neile kaera ette, lukustasin uksed ja läksime suurde talli tagasi. Pidime jälle seal jootma hakkama. Vahetasime veel maneežis olevaid hobuseid. Andsime heina ja kaera ette. Kui kaer oli söödud, valasime kõikidel künad vett täis, sest jootjad ju ei tööta ja hobused ahavad öösel ka vett.
Casite, Pegasus ja Pikee ainult ei saanud ööseks vett, sest neil polnud künasid :S Jootsime neile nii palju, kui tahtsid ja saavad hommikul kell 8 uuesti.

Lasksime hommikuks veel 11 ämbrit vett täis, et siis saaks kohe tegutsema hakata.
Mul on vasak jalg täiesti paistes ja siseküljel olev luunukk hõõrub miskipärast vastu saabast ja teeb nii haiget :/

Õnneks sain täna raha ja ostsin endale süüa... või noh, natuke rämpstoitu :P Kui Heleriga ämbreid täis lasksime, siis andsin talle šokolaadi. Ta küsis, et miks. Ma ütlesin, et tal on energiat vaja. Helerin küsis, kas see on juba näost näha. Vastasin, et on küll ja hakkasime mõlemad naerma :D

No ja siis tulime ära. Helerin hüüdis veel tagant järgi TSAUUU ja tulin tulema. Nüd istun ikkaveel talliriietega arvuti taga ja kirjutan juba nii kaua oma blogi.

Tore, väga tore on tegelikult olla :)

Muah.

ahjaa ja veel nii palju ka, et saime teada, et Sandra poegis ära ja varss oli surnud. Karvugi polnud peal... kahju.
Tada.

Thursday, January 21, 2010

Täiesti peeeeeeerses nädal. (pehmelt öeldes)

Esmaspäev algas toredalt... Kõik oli hästi.
Marko, Sander ja Raido tulid koos minuga hommikuse bussiga ja suutsid tuju nii mõnusalt meeldivaks teha :)

Teisipäeval, või kolmapäeval emme helistas ja teatas, et vanatädi pole enam. Meeldiv. Väga meeldiv. Üks kursaõe ütles, et ma üldse tundidesse ei läheks. Läksin ikkagi. Pean ju tugev olema.

Õhtul tuli järgmine "meeldiv" uudis vanaema kohta...uputasin end natuke pisaratesse.

Emme sõimas, et pean vanatädi matustele minema.

Täna koolist tulles koma ütles, et tõstab mind ja Sikut eraldi tubadesse. Ütlesin talle peaaegu nutma puhkedes, et mina ei taha nii ja tulin oma tuppa. See jättis rahule praeguseks.

Mõnda aega tagasi emme helistas ja lubas Pätu magama panna, sest too olevat lamba maha murdnud. Nüüd otsime Sikiga talle uut head kodu ja lähen emme juurest ära kah. Kui Pätut seal ei ole, siis ei taha mina ka olla. See oli ainus asi, mis mind seal hoidis. :( Maailma parim võetakse ära. Ainuke, kes minust aru sai ja mind ära kuulas, ainuke, kes lubas end lõptult kallistada ja kes oli alati olemas... Aitäh emps, aitäh, et sedasi oma lastele haiget teed!! Nii kift oled!!

Teist päeva järjest istun Siku voodis... Siin on akna all mõnus radikas. Oleme siin mõnusasti soojas. Ja siin on koos hea juttu ka ajada:)

Komad vaatavad alati kahtlase pilguga:P Aga nad peavad ka ükskord aru saama, et meid nad lahutada ei tohi!!!

Üldsegi ma ei tea, mis nüüd edasi saab...
Vahest, õigemini kogu selle nädala on olnud kõik nii pingeline ja uus ja arusaamatu... olukorrad, millega toima tulla ei oska ja mida pean õppima. Ei tea üldse, kas saan hakkama.

Üks vahva asi siiski oli.
Eile oli ratsutamine. Nii külm oli, ja ma ei pannud hobustele sadulaid selga, muidu oleksime purikad olnud. Sõitsime niisama ja võimlesime hobuste seljas. See oli maruvahva. Olen nii rahul, kuigi kääride tegemisel oleksin peaaegu paremalt poolt hobust alla sadanud, aga Triinukas sai sabast kinni :D

Ja üleüldse on kõik praegu niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii sassis, et ise ka ei usu. Pff.

Tähh Siku, et siin oled!!! (L) :*

Saturday, January 16, 2010

Tasapisi edasi...

Täna on 16. päev vabana. Väga harjumatu ja tühi tunne. Koguaeg ootad, et keegi helistaks või kirjutaks või saadaks sõnumeid... ainsad sõnumid, mis saabuvad, ütlevad, et kontosaldo vähenes ja kõneaeg saab kohe otsa. Mitte ühtegi armsat sõnumit, nagu olin harjunud saama. Nii raske on kõigega järsku üksi hakkama saada...

Ja nüüd on mul totaalne masendus. Ma ei saa ega hakkagi kunagi poistest aru saama. Kuidas saab käia kellegagi, kellega jututeemat pole? Kellel on lihtsalt välimus?
Ja tean ju, et esmamulje on alati kõige tähtsam. Ilmselt mul polegi selle pärast kedagi, et mul on ainult iseloom... kuna välimus puudub, siis ei ole kellelgi huvi tühja-tähja pärast sisemust uurima hakata. Ja need, kes mind teavad, võtavad mind kui lihtsalt väga head sõpra, kes alati olemas on ja kelle õlal on hea nutta. Millal keegi märkab, et ka mina vajan kedagi?
No ja johhaidiii, mis suhe saab olla nukuga? Ma lihtsalt ei saa aru :( Ei hakkagi saama...

Püüa mu pisaraid, muuta nad naeruks sa oskad...
Tean, et kusagil seal oled mu jaoks olemas... aita mul end leida!

Sunday, January 10, 2010

Mõttelagedus.

Heh, üle tüki aja riban siia midagi.
Ilmselt see ongi nii, et teatud perioodi lõpus tuleb midagi välja paisata ja nüüd see periood vist läbi saigi.

Karliga ei ole meil enam midagi... Kauni uusasta kingituse sain temalt. Murtud südame.
Kusjuures, pärast seda on mul nii hea olla... Üldse pole enam närviline ja ei karju õdede peale ja ei turtsu ja 24/7 on suu kõrvuni. No muidugi, suurest aitab sellele kaasa Raido. :D Lihtsalt ei suuda tõsine olla, kui tema rääkima hakkab. Kes teda tunneb, teab seda vist isegi.

Nüüd kahjuks on see " :D :D :D " periood läbi. Nädalake, ega rohkem polegi vaja... Kaua ikka jõuab?

Nüüd olen ma ennast lootusetult sisse mässinud ühte kinnisideese, millest ma ise ka aru ei saa. Lahti lasta ka ei taha. Kuigi tean, et sealt midagi ei tule... Geniaalne tüdruk, mis muud. Tubli, Melli, tubli!

Eile sain uued ratsasaapad kätte :) Nii mõnus. Tatsusin terve eilse päeva nendes mööda maja ringi. Sisse tuleb kanda noh. :P

Istun vaikselt kössitades oma toas, põgenesin emme eest, kes tahtis mulle sunniviisiliselt ahjuõunu vahukoore ja kaneeliga sisse sööta. Aga mul on suurest mõtlemisest ja mõttetustest paha olla, seega põgenesin oma tuppa. Siin on lõpuks ometi soojaks läinud. Ja homme lähen jälle kooli ja tõmban radiaatori juhtme välja. Mis kasu sellest kütmisest siis on? pff...

Ma olen kogu maailma peale praegu nii kuri. Ja ma ei saa isegi aru miks. Lihtsalt olen.

Alustan nüüd kolmesajandat korda Geili kinnasta kudumist. No lihtsalt ei tule nii, nagu ma tahaks...

Pff, pekkis.

Nägöš.