Ahoi :)

Istun Laagris köögis laua taga, põlved toetuvad vastu lauda ja läpakas on süles.
Tiidul kästi mulle just pudelimängus kalli teha. pöf.
Laager kestab juba 2. päeva. Homme saab otsa.
Muidu on üpris tore, aga mõni jorss. Õigemini üks ainuke väärakas piff, kes arvab endast nii kohutavalt palju on osanud kõik ära rikkuda.

Rääkisin mõni aeg tagasi Fredyga. Mõnus tüüp. Kuigi jah, ta jutu peal tuleb tõeline masenduse tuju. Ma ei oska isegi neid emotsoone endast välja kirjutada, mis minus peidus on.

Rahvas kolis diskosaalist kööki ja siin on nüüd tohutu lärm, mille eest ma just siia põgenesin.
Uni on ka tohutu, aga magama ei saa veel niipea, sest disko kestab kella üheni ja kauem ka. Nii tahaks magada ja tahaks väga väga ära. :/ Nii jube tunne on. Täielik segadus. Ise ka aru ei saa, :S

Igastahes, meid on siin VIST 52 noort. Eri Eestimaa piirkondadest. Muidu on vahva, kui üliaktiivne aktivist ei organiseeriks kõike üle. Nii üle viskab. :S Ta on ka need muidu toredad päevad nii persse nussinud. Ja ropendan jah, nii kuri olen :S

Ja tuulerõuged ka järgi ei anna :S aina hullemaks läheb, nii jube on olla :S :S :S

Laske mind äraaa... või maha või mida iganes.

Armastan Sind K.P

Nii palju uut.

Oioi, nüüd ei teagi täpselt, millest alusada. Mul on palju, I mean PALJU vaba aega. Täna ühtegi tundi ei lähe, sest on ainult tallipraktika ja ratsutamine ja Pärnus traumapunktis öeldi, et ma ei tohi midagi füüsilist teha. Ja valus on ka, kui ratsasaapad jalga tõmban. Vasaku jala siseküljel on miski luu natuke pahasti ja teeb nii haiget. Täna ühikapoole jalutades tuli Marii vastu, kes läks talli (ma tulin bussi pealt)ja küsis, miks ma üldse kooli tulin, kui kolmapäevani on nagunii kõik praktika ja ratsutamine. Ja ma ei saagi aru, miks ma kooli tulin:D Velts arvas selleks, et kodust ära saada ja kui järele mõelda, on tal totaalselt õigus.

Igastahes.
Kogu eelmise nädala olin oma jala pärast kodus. See nädal möödus üliruttu ja laupäeva õhtul sain teada, et meil polegi see nädal vaba vaid koool. Mul oli nii suur jahmatus. Plaanid olid ju tehtud ja nüüd vajasid tühistamist :/

Nädala keskel oli M kolm päeva mu juures. See oli nii mõnus, aga sellest sain aru alles siis, kui ta ära minema hakkas ja siis oli nii kurb olla. Kaklesime ka natuke :D Ta ei lasknud mul üldse NFSU2-te mängida juuu. Nii närvi ajas :D

Ja kõige tähtsam. EMME & ISSI saavad jälle hästi läbi. Ma ei usu seda ikkaveel, aga nii see on. Eile tulid issi ja Kaisa ja Päka ja Petja meile ja jõime kohvi ja ajasime juttu. See kõik oli nii uskumatu. Oli tarvis siis 3 aastat jaurata selle asemel, et kohe kõik korda seada. Oleksid laste hinged terveks jäänud. See selleks... vähemalt praegu tundub kõik korras olevat.

Reede õhtul läksime Pärnusse. Kõigepealt läksime Selverisse. Emme ostis palju valget ja roosat lõnga ja nüüd koome kampsuned endile :P Hästi vahva.
Siis läksime emmega haiglasse mammat vaatama. Nutt tikkus peale, kui teda seal nii abitune nägin. Samal ajal läksid Kannu, Mammu, Emma ja Rein hambaarstijuurde. No õigemini mindi Mammuga kaasa. Päka tuli ka sinna ja siis tulid mulle ja emmele haiglasse järgi. Aga kuna meil õues nii külm oodata oli, siis hakkasime mööda ojatänavat neile vastu tatsuma. Läksime üle tee, sest nad pidid sealt poolt tulema ja muidu poleks nad meid näinud. avastasime, et teiselpool teed ei olegi kõnniteed vaid lumehangede vahelt ja üle tatsutud rada. Emme oli kontsadega ja kiljus, kui järsemad kohad olid :D Mõne koha pealt oli muru välja sulanud ja maa pehme, oletasime, et seal all jookseb soojavee trass :D Kui teerada lõppes, läksime sõiduteele. Meie õnneks ühtegi autot vastu ei tulnud, muidu oleks jama olnud, sest kõndisime vastassuunavööndis.
Siis läksime Reiusse Oliveri ja Pauli juurde. Või noh, emme muidugi Krista juurde. Naersime niiiiii palju selle õhtu jooksul ja sõime kiividest keeled valusaks.
Emmega käisime veel saunas ja vaatasime Päka ja Oliveri ja Pauliga "Punisher-i". Jõhker film ma ütlen.
Päkaga kõõlusime pool aega trenašööri otsas. Järgmine päev olid tuharalihased nii haiged, et sain vaevu voodist üles :D
Kui koju hakkasime minema, tegime Päkaga Oliverile ja Paulile kalli. Ollu ema ütles: "Noh, tegite poisid punaseks jah" :D

Viisime Kannu, Mammu ja Päka Saugasse issi juurde ja läksime koju. Autos hakkas Rein jälle koera juttu jurama, et millal ära viin jne. Otustasime siis, et minek toimub autoga. Millal? Seda veel ei tea..

Rein käib üldse nii närvidele. Täna hommikul hakkas mind selle pärast sõimama, et köögi kell oli 10 ees ja ma ütlesin seda talle. See karjus, et ma oma telefoni uuesti vaataksin, kuigi olin seda just teinud. Ütles, et vaatasin valesti. No röökisin vastu talle siis. Lõpuks viskas nii üle, et võtsin oma kooliasjad ja läksin õue Pätu ja Mõmmi juurde. Emme tuli ka natukese aja pärast ja viis mu Alustesse bussi peale.
Kelly ja Marko ka tulid sealt peale, nagu alati ja Massust tuli Sander ka. Bussis oli nii lõbus, nagu alati. Maha minnes tegin Kellyle ja Markole kalli. Sandrilt sain ERITI suure kalli. Ehmatas ära :D

Ja nüüd istun kaheksast saadik ühikas ja logelen. Ühtegi tundi täna pole, sest on praktika. Homme õnneks 2 tundi on päeva lõpus, et kogu päeva ei pea ühikas passima :D
Kell 4 viin kursajuhatajale stipendiumitaotluse ära ja ehk saan siis asjadega ühelepoole. Neljapäeval on vaja üks töö veel ära teha hobuseanatoomias ja vb on kolmapäeval tervishoius ka töö. Eks see paistab siis.

Krissu käis lõunapausi ajal mu toas ja rääkisime juttu ja naersime, nagu alati.
Ta koguaja vahtis mind ja koguaeg korrutas, et ma olen nii armas. Täitsa segane ma ütlen on ta :D
Kutsus mind Jaan Tätte kontserdile. Loodan väga, et saan minna :) See oleks rutiinsele kodule ja koolile mõnus vaheldus.
Ja loodan ka, et järgmine nädal on kaua lubatud vaba nädal. Siis tean täpselt, mis ette võtan ja keda külastan ;) :P

Ja ootan juba 26 veebruarit, sest siis algab kolmepäevane Noortekoja laager , kuhu tulevad noored üle eesti ja seal saab raudselt kift olema, nagu alati :P
Ja kes viilida kavatseb, selle veal isiklikult kõrvupidi kohale :D

Nii. Postitus tuli päris mahukas. Mitte küll nii pikk, kui lootsin, aga siiski. Krissu, et kolme tundi täis saada, pead Sa hästi aeglaselt lugema eks :D

Ja nüüd vist hakkabki kõik korda saama :)
Ka rasked ajad lähevad mööda... :)

Ja lõpetuseks ühe mõnusa luuletaja Artur Alliksaare loomingut. (Krissule)

Eros on vana ja erus.
Asetäitjal pole tema tasemenäitajat.
Ta teeb eetikast dieetika.
Armastus ei ole aritmeetika. Nagu Aafrikas, nii ka Euroopas
on ta ühes ja samas roopas. Koopaelanikud, kes tuletasid tule,
kunsti ja jumala, armastasid meist mitte halvemini.
Sinu ninakus sunnib mind ütlema, et ninasarvikuna paeluksin
sind palju rohkem kui inimesena, kellel on nimi ja mälestuste
mitu korda mäletsetud pagas, mis eksituste vältimist siiski ei
taga.
Kui sa oleksid kaelkirjak, vajaksid rohkesti kaelakeesid.

Täiesti kohutav neljapäev,

Söön siin kodujuustu ja mõtlen tänasest päevast...

Hommik algas vastumeelse voodist välja ukerdamisega. Istusin 11 minutit voodi peal ja vahtisin lihtsalt tühja telekaekraani (telekas oli kinni). Mõtlesin, et kui ma kohe end riidesse panema ei hakka, jään talli hiljaks. (meil see nädal ja järgmine nädal tallipraktika) Kell oli 7:43 kui lõpuks end liigutama hakkasin. Vasaku jala saabast ei saanud jälle hästi jalga, sest see on nii paistes.
Kaheksaks jõudsin talli. Kohe hakkasime heina ja vett enne kandma. Jube. Kõik torud on külmunud ja vett saab ainult tagumise riietusruumi duššidest, mis lasevad vett ÜLIaeglaselt. Viisime ruunad maneeži jooksma, sest väljas oli liiga külm.
Edasi läksime "õpilaste talli" hobustele kaera ette panema. Ja viisime nad vabapidamistalli. Märkasime, et Billyl oli kogu öö tekk seljas olnud. No, mis seal ikka. Harbat(suuuuuur obene) vana jurakas ei teinud üldse Kristhinaga koostööd. Ei tahtnud üldse minu ja Sonettiga(muhe, rahulik torikas) vabakasse tulla. Ta mõtles, et oleks tore natuke Müüst(Kristhina-kursaõde) üle joosta. No, siis Helerin(praktikant) võttis kaeraämbri ja meelitas Harbati Sonetti juurde vabakasse. Panime nad Märade poolele kinni, sest Harbat muidu jookseb lihtsalt läbi aedikute, kui lahti saab. Ülejäänud lasksime tallis lahti ja nad jooksid ise vabakasse jooma. Kui aus olla, siis ma ei mäletagi, kuidas nad hommikul juua said. Kahtlane. aaaa, käsitsi viisime ikka. Kui olime paar korda ära käinud, siis leidsin ma end pikali maast ja veeämber tühjana :D Kukkusin just siis, kui olin vabakasse jõudnud ja minu 25 liitrit vett ja vaene vasak käsi olid läinud :D Parem käsi tämna üldse koostöövõimeline pole. Randmenärvid valutavad nii, kui midagi füüsiliselt raskemat asja teen. Ei saa parema käega enam boksi uksi ka lahti teha, selline valu lääb sisse, et jube. No igastahes..

Vabakas askeldades märkas Hele, et Sandra (suur mära) otsib kohta, kus pikali heita. Kui ta pikali oli heitnud, siis Hele mõtles, et tal midagi viga. Sandra pani pea ka maha. Hele(tallitööline, õpetaja) karjus teisest talli otsast, et ma ei laseks hobusel pikali jääda (hobused võivad sellesse surra). Hüppasin siis Sandra juurde aedikusse ja ajasin ta ilusti püsti. Kusjuures olin toetanud aedikusse hüpates oma paremale käele ja kui hädaolukord oli möödas, pidin valu kätte ära surema.
Küsisin Hele käest, et äkki ta hakkab poegima. Hele ütles, et ei tea, et ta peaks poegima alles mais. Ja järgmine hetk tulid looteveed ära. Nii kurb oli. Hele kutsus Külli(mingi tähtis tegelane tallis) ja Triinuka(treener) ka vabakasse ja Triinukas ütles, et varss on surnud nagunii, kui 4 kuud varem veed ära tulid. :(
Viisime Sandra suurde talli ja panime ta Haubitsa(obene) suurde boksi. Haubitsa panime Fifty boksi ja Fifty läks märadega maneeži jooksma.
Puhastasime "õpilaste tallis" boksid ära. Vedasime õhtuse heina boksidesse ja läksime suurde talli tagasi. Hakkasime jälle hobusied jootma. Ruunad vahetasime maneežis märade vastu ja andsime lõunasöögi ette.

Jee, lõpuks ometi lõuna. Käisin ühikast läbi, võtsin oma talongi ja läksin koolimaja juurest Kristiinale vastu. Läksime koos Mari-Liisi ja Krissuga sööklasse. Laenasin Krissult 10eeku ja sain veel 2 leiba ka. LÕPUKS OMETI! Mingi, Pavel(üks lahe, rastadega tüüp) oli jälle sööklas. Pff. Naeris näkku natuke eilse üle. (eile ütles, et mul juuksed sassis ja et ta tellib omale miki hiire aastatellimuse) no, siis me istusime lauda ja Keijo(väike emo) ja Kasparlollakas(mingi imelik tüüp) ka tulid. Kaspar ajas koguaeg mingit iba suust välja. Müüga natuke kirusime ühte isikut, kes meile kummalegi ei meeldi. Vähemalt meil oli lõbus. Marii koguaeg ajas naerma kõiki. Nii lahedad tüübid.

Siis läksime Krissuga mu ühikatuppa. Näitasin talle Kirti youtube kontolt videosid. Ise olin julmalt vaimustuses, aga tal vist oli igav :D Nii lahe olen eks.
Siis tuli Müü mu tuppa. Ei mäletagi enam, miks. Igastahes olid nad Krissuga mu arvutis. Näitasin neile veel pilte ja ainuke nunnu poiss tema arust mu arvutis oli Raido :D hea tüüp.

Müü läks oma tuppa ja mina kerisin end teki sisse ja jäin magama. Krissu oli mu arvutis. Pärast sain teada, et Krissu oli Triinukaga (treener) msnis rääkinud ja öelnud, et ma magan nii armsasti ja et ta vaatab mind ja Triinukas oli talle vastanud, et vaata siis seda magavat Mellit ja aja ta nüüd üles. Läbi une kuulsin, kuidas Krissu mu nime hüüab. Mingi tegin silmad klahti. Krissu ütleb, et peame kohe talli minema, kuigi kell polnud veel poolneligi. Tallis pidime olema pooleviieks. Tõusin voodisse istulike ja ütlesin: Persse! Toppisin saapad jalga ja läksime talli.
Saime teada, et peame vabapidamise talli viima käsitsi vett ämbritega. Esimesed ämbritäied vedasime käruga, aga siis leidsime, et see on mõttetu tegevus, sest pool vett leidis oma maise teekonna kärupõhjast lumehange. Kuna turbast vett ei saa ju hobustele joota.

Saime lõpuks kõik hobused joodetud ja läksime suurde talli tagasi. Andsime sealsetele hobustele juua ja õhtuoodet, pesime talli ruumid ja koridori ära ja läksime poodi, sest aega oli veel õhtusöögiks palju.

Poest tagasi tulles saime teada, et peame "õpilaste talli" kätsitsi vett vedama. Meid oli 6. Kristiina, Mari-Liis, Heli, Marilin, Marii ja Mina. Võtsime viis 25-liitrist ämbrit. Tegime rongi, sedasi, et iga inimese vahel oli üks ämber. Et ühte ämbrit hoidis 2 inimest. "Õpilaste talli" on suurest tallist mingi 800 m (?). Vahepeal tuli mingi auto meile talli juures vastu ja pidime rivi katkestama, et alla ei jääks. Edasi läksime jälle ilusti. Marii ajas sellist segast juttu, et ma pidin naeru kätte ära surema. Nii raske on ju füüsiliselt rasket tööd teha, kui koguaeg aetakse naerma :D aga noh, vähemalt oli lõbus. Meile öeldi, et peame sedasi vedama vb kolm korda vett. Õnneks polnud hobustel nii suur janu ja nendest ämbritäitest piisas täiesti. Jäi üle ka. Andsin neile kaera ette, lukustasin uksed ja läksime suurde talli tagasi. Pidime jälle seal jootma hakkama. Vahetasime veel maneežis olevaid hobuseid. Andsime heina ja kaera ette. Kui kaer oli söödud, valasime kõikidel künad vett täis, sest jootjad ju ei tööta ja hobused ahavad öösel ka vett.
Casite, Pegasus ja Pikee ainult ei saanud ööseks vett, sest neil polnud künasid :S Jootsime neile nii palju, kui tahtsid ja saavad hommikul kell 8 uuesti.

Lasksime hommikuks veel 11 ämbrit vett täis, et siis saaks kohe tegutsema hakata.
Mul on vasak jalg täiesti paistes ja siseküljel olev luunukk hõõrub miskipärast vastu saabast ja teeb nii haiget :/

Õnneks sain täna raha ja ostsin endale süüa... või noh, natuke rämpstoitu :P Kui Heleriga ämbreid täis lasksime, siis andsin talle šokolaadi. Ta küsis, et miks. Ma ütlesin, et tal on energiat vaja. Helerin küsis, kas see on juba näost näha. Vastasin, et on küll ja hakkasime mõlemad naerma :D

No ja siis tulime ära. Helerin hüüdis veel tagant järgi TSAUUU ja tulin tulema. Nüd istun ikkaveel talliriietega arvuti taga ja kirjutan juba nii kaua oma blogi.

Tore, väga tore on tegelikult olla :)

Muah.

ahjaa ja veel nii palju ka, et saime teada, et Sandra poegis ära ja varss oli surnud. Karvugi polnud peal... kahju.
Tada.

Täiesti peeeeeeerses nädal. (pehmelt öeldes)

Esmaspäev algas toredalt... Kõik oli hästi.
Marko, Sander ja Raido tulid koos minuga hommikuse bussiga ja suutsid tuju nii mõnusalt meeldivaks teha :)

Teisipäeval, või kolmapäeval emme helistas ja teatas, et vanatädi pole enam. Meeldiv. Väga meeldiv. Üks kursaõe ütles, et ma üldse tundidesse ei läheks. Läksin ikkagi. Pean ju tugev olema.

Õhtul tuli järgmine "meeldiv" uudis vanaema kohta...uputasin end natuke pisaratesse.

Emme sõimas, et pean vanatädi matustele minema.

Täna koolist tulles koma ütles, et tõstab mind ja Sikut eraldi tubadesse. Ütlesin talle peaaegu nutma puhkedes, et mina ei taha nii ja tulin oma tuppa. See jättis rahule praeguseks.

Mõnda aega tagasi emme helistas ja lubas Pätu magama panna, sest too olevat lamba maha murdnud. Nüüd otsime Sikiga talle uut head kodu ja lähen emme juurest ära kah. Kui Pätut seal ei ole, siis ei taha mina ka olla. See oli ainus asi, mis mind seal hoidis. :( Maailma parim võetakse ära. Ainuke, kes minust aru sai ja mind ära kuulas, ainuke, kes lubas end lõptult kallistada ja kes oli alati olemas... Aitäh emps, aitäh, et sedasi oma lastele haiget teed!! Nii kift oled!!

Teist päeva järjest istun Siku voodis... Siin on akna all mõnus radikas. Oleme siin mõnusasti soojas. Ja siin on koos hea juttu ka ajada:)

Komad vaatavad alati kahtlase pilguga:P Aga nad peavad ka ükskord aru saama, et meid nad lahutada ei tohi!!!

Üldsegi ma ei tea, mis nüüd edasi saab...
Vahest, õigemini kogu selle nädala on olnud kõik nii pingeline ja uus ja arusaamatu... olukorrad, millega toima tulla ei oska ja mida pean õppima. Ei tea üldse, kas saan hakkama.

Üks vahva asi siiski oli.
Eile oli ratsutamine. Nii külm oli, ja ma ei pannud hobustele sadulaid selga, muidu oleksime purikad olnud. Sõitsime niisama ja võimlesime hobuste seljas. See oli maruvahva. Olen nii rahul, kuigi kääride tegemisel oleksin peaaegu paremalt poolt hobust alla sadanud, aga Triinukas sai sabast kinni :D

Ja üleüldse on kõik praegu niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii sassis, et ise ka ei usu. Pff.

Tähh Siku, et siin oled!!! (L) :*

Tasapisi edasi...

Täna on 16. päev vabana. Väga harjumatu ja tühi tunne. Koguaeg ootad, et keegi helistaks või kirjutaks või saadaks sõnumeid... ainsad sõnumid, mis saabuvad, ütlevad, et kontosaldo vähenes ja kõneaeg saab kohe otsa. Mitte ühtegi armsat sõnumit, nagu olin harjunud saama. Nii raske on kõigega järsku üksi hakkama saada...

Ja nüüd on mul totaalne masendus. Ma ei saa ega hakkagi kunagi poistest aru saama. Kuidas saab käia kellegagi, kellega jututeemat pole? Kellel on lihtsalt välimus?
Ja tean ju, et esmamulje on alati kõige tähtsam. Ilmselt mul polegi selle pärast kedagi, et mul on ainult iseloom... kuna välimus puudub, siis ei ole kellelgi huvi tühja-tähja pärast sisemust uurima hakata. Ja need, kes mind teavad, võtavad mind kui lihtsalt väga head sõpra, kes alati olemas on ja kelle õlal on hea nutta. Millal keegi märkab, et ka mina vajan kedagi?
No ja johhaidiii, mis suhe saab olla nukuga? Ma lihtsalt ei saa aru :( Ei hakkagi saama...

Püüa mu pisaraid, muuta nad naeruks sa oskad...
Tean, et kusagil seal oled mu jaoks olemas... aita mul end leida!

Mõttelagedus.

Heh, üle tüki aja riban siia midagi.
Ilmselt see ongi nii, et teatud perioodi lõpus tuleb midagi välja paisata ja nüüd see periood vist läbi saigi.

Karliga ei ole meil enam midagi... Kauni uusasta kingituse sain temalt. Murtud südame.
Kusjuures, pärast seda on mul nii hea olla... Üldse pole enam närviline ja ei karju õdede peale ja ei turtsu ja 24/7 on suu kõrvuni. No muidugi, suurest aitab sellele kaasa Raido. :D Lihtsalt ei suuda tõsine olla, kui tema rääkima hakkab. Kes teda tunneb, teab seda vist isegi.

Nüüd kahjuks on see " :D :D :D " periood läbi. Nädalake, ega rohkem polegi vaja... Kaua ikka jõuab?

Nüüd olen ma ennast lootusetult sisse mässinud ühte kinnisideese, millest ma ise ka aru ei saa. Lahti lasta ka ei taha. Kuigi tean, et sealt midagi ei tule... Geniaalne tüdruk, mis muud. Tubli, Melli, tubli!

Eile sain uued ratsasaapad kätte :) Nii mõnus. Tatsusin terve eilse päeva nendes mööda maja ringi. Sisse tuleb kanda noh. :P

Istun vaikselt kössitades oma toas, põgenesin emme eest, kes tahtis mulle sunniviisiliselt ahjuõunu vahukoore ja kaneeliga sisse sööta. Aga mul on suurest mõtlemisest ja mõttetustest paha olla, seega põgenesin oma tuppa. Siin on lõpuks ometi soojaks läinud. Ja homme lähen jälle kooli ja tõmban radiaatori juhtme välja. Mis kasu sellest kütmisest siis on? pff...

Ma olen kogu maailma peale praegu nii kuri. Ja ma ei saa isegi aru miks. Lihtsalt olen.

Alustan nüüd kolmesajandat korda Geili kinnasta kudumist. No lihtsalt ei tule nii, nagu ma tahaks...

Pff, pekkis.

Nägöš.

Needz help, needz u!

...Eile käisime emme, Reinu ja Emmaga uues majas remonti tegemas. Värvisime ära Kannu ja Mammu toa soemüüri-valgeks. Rein värvis köögi lae ära. Hiljem hakkas mul nii tohutult külm, ilmselt palavikust ja vasakusse põlve lõi tohutu valu sisse. Ilmselt ränkraskest tallipraktikast. Nägin lõpuks omet Pätut ja Mõmmit. Jooksin nendega pimedas hoovis ringi. Vahepeal komistasin kivide ja kändude otsa või jooksin puuokstesse, aga lõbus oli ikkagi. Pätu hüppas mulle korduvalt peale ja hakkas kõrva lakkuma. Ta oli mind nähes nii rõõmus. Võttis hammastega käest kinni ja sikutas mind igale poole. Nagu siis, kui ta veel pisike oli :) Vahepeal panin pikali maha ka ja loopisin Pätut lumega. Ta ju nii tita alles-tahab mängida palju palju.
Koju tulin, läksin kuuma dušši alla. Aga emme unustas selle ära ja keeras köögis kraani lahti, mille peale läks mul vesi dušši all jääääääkülmaks. Kiljatasin. Emme vabandas ette ja taha.
Pesust tulles ja ülisoojalt riidesse toppides tegi emme hõõgveini soojaks. Siis alles natuke sooja. Ilmselt oli mul jälle palavik.
Magama jäin ühe paiku, sest niiiii külm oli ja unesegaselt ei tulnud pähe ka teist tekki peale tõmmata või kampsunit selga panna. Hea memm olen. Varahommikul tõmbasin teise teki peale ja sain korralikult magama jääda, aga siis 2 tunni pärast äratasid väiksed ülemise korruse kahejalgsed mind oma alla tulekuga, taheti ju näha, mida päkapikud toonud on. Ja üles tagasi minnes jäeti muidugi koridor ja köögi vaheline uks lahti, et toad ikka mõnusalt külmaks läheksid. Toredad sellid.

Aino-Silvia käib mulle närvidele. Kohe tõsiselt.
Ta käib harvemini kodus, kui mina, kuigi ta ei ole kuskil kaugel koolis ja saaks ilusti emmele appi tulla. Kui ma nädalavahetuseti kodus olen, aitan emmet nii, kuidas suudan. Aino ei liiguta lillegi.
Laupäeval käisid emme ja Rein juurus emme kooli õpetajate jõulupeol ja Aino pidi kolmel väiksemal silma peal hoidma, kuna haiguse pärast kodus olles tegin seda mina. Nädal aega järjest ja see pole üldsegi kerge ja meeldiv tegevus. Mida tegi Aino? Istus kogu õhtu arvutis. Ja kui ma ta peale vihaseks sain, siis ta ütles, et pean psühiaatri juurde minema. Ja seda tuletab ta mulle iga jumala päev meelde. Tahaks ta täiesti maha lüüa.

25 või 26 lähen linna. Oleneb, kuidas Päkale, Stenile ja Karlile sobib. Hesburgeisse läheme. See on peamine :D Tahass juurviljaburgerit ju :D
Tahaks Kallat juba nii väga näha :(

Sain Geililt teada, et Noortekoja jõulupidu on 6.-7. jaanuar. Seega ei saagi ma sinna minna :'( mul hakkab juba 4. jaanuar kool ju. Ja ei saa ära ka küsida, sest mul on tallipraktika :'( Ma olen nii mossis. Saatsin Evele kirja, et äkki saab midagi muuta, loodan et saab...muidu on küll täiesti p*rses.

Panen siia Carolina kirjutatud luuletused ka.
Rainer-saad need siit maha kirjutada ;)

I
Keerleb helves imeväike
pilve tagant piilub päike
ja siis oma sängi ta
hakkab vaikselt vajuma

helbeid juba päris palju
mõni kindel, nagu kalju
mõni üsna õrnake
kui lapse põsesarnake

nüüd lumi jälle katab maa
ja päike hakkab hajuma
ja meie poole teel on saan
mis tuleb kingikuhjaga

II
kui kuuled kellakaja
siis kindlasti sa tea-
et kargel lumeraja
meil suusatada hea

on hea nüüd lasta liugu
ja teha lumemeest
ja ongi uksetaga
me tuttav jõulumees

III
see hetk, mis tuleb tasaselt
on varsti algamas
ja libetatel radadel
on lapsel liuglemas

siis tunne imeline
on tekkind südames
sest taevas virmalised
ja kuused tubades

see hetk on kohe käes
ning käega katsutav
on teel ka jõulumees
kes juba ratsutab

ta toob meil kaunid kingid
et tuju oleks hea
ja kaunid jõulupühad
on kohal õigepea

IV
Lumi on langemas aknale
langemas aiapostile
koera samaotsale
lapse tutimütsile

langev lumehääl
jõulurõõmus maja
jäljed järvejääl
jõulukellgi kajab

lumi on langemas aknale
langemas aiapostile
koera sabaotale
jõulumehe kotile

Katsun vastu pidada. ( ' . ' )