Wednesday, January 7, 2009

Kunagi ammu... mõistmatult mõistmatu p*sk. : )

See pikk ja lõputu tee,
ei ole see, mida tegelikult tahtsin.
See oli tee sügavikku-pimedusse,
siin elusalt mind matsid.
Koos mu unistuste ning lootustega,
mõetete ja mõtetustega.
Kõigega, mida jätta ei tahtnud ma maha,
peidsin end, peidsin mineviku taha.
Ei hoolinud Sa minust,
mu mõtetest ja mõtetustest,
mu unistustest-lootustest.
Minevikust, olevikust, ega ka tulevikust.
Tahtsid olla see, kes Sa tegelikult polnud.
Tahtsid olla täiuslik.
Enda tahtmistega hävitasid nii enda
kui ka minu.
Kuid ma ei kurda.
Sest teadsin, et nii saad sa olla õnnelik.
Sinu eest sain hoolt kanda, sulle anda
kogu oma armastuse.
Seda, mida sa tegelikult ei väärinud.
Nüüd oled sa üksi,
seal pimedas lõputa kuristikus.
Ilma minuta.
Vaid Sina ja sinu egoism.
Mina sain välja,
olin tugevam, kui tunded.
Olin tugevam, kui Sina.
Ole nüüd õnnelik.

Hahahahahaha lol. Nüüd võite naerda : )

Mells.

No comments: