Pätu...

Kell üks saabusin koju. (lõunal) Läksin Pätuga välja. Olime jalutanud juba umbes tunni. Maja juurde tagasi jõudes oli garaažide ees üks mees oma koeraga. Lasksin Pätu lahti, et saavad siis koos mängida. Natukese aja pärast tuli veel rahvasti. Kellel oli kaasas üks buldog. Nii nunnu oli. Hakkas ka Pätu ja Illuga mängima. Jooksid muruplatsil ja garaažide ees. Kõik olid nii rõõmsad... Järsku tuleb üks tumepunane mazda 6.... Pätu jooksis Illule järgi, Illu oli kiirem. Pätu jäi täpselt mazdale ette. See oli kohutav vaatepilt. Pätu jooksis täpselt vastu auto paremat esinurka. Siis kukkus teepeale maha. Kui auto oleks natuke veel edasi sõitnud, oleks Pätu rataste alt läbi käinud. :(
Pätu jooksis nuttes ja vasakut jalga üleval hoides muru peale. Jooksin talle järgi ja panin rihma kaela. Ta nuttis kohutavalt. Kallistasin teda. Ei osanud midagi teha ka. Eemal kuulsin , kuidas ATV mehed seda tädi, kes roolis olid sõmasid. Ütlesin neile, et see ei olnud ju tema süü. Minu koer oli lahti. Alguses taheti meid kohe Pätuga kliinikusse viia. Helistati. Aga täna on ju pühapäev. Keegi ei võtnud vastu. Üks mees ütles, et tal on jalaluu puruks. Õnneks ei ole. Lasksin Pätu veel korraks lahti. Tahtsime näha, mis ta teeb. Aga tema vaeseks jooksis kohe longates vastasmaja taha. Raske oli teda kätte saada. Lõpuks siiski õnnestus. Tulime temaga tuppa. Teised naabrid jäid välja jagelema. Kuulsin veel enne välisukse sulgumist, kuidas üks mees ütles: " See tüdruk jäi väga rahulikuks, hämmastav!" Naeratasin ja tõmbasin ukse kinni. Kolmandale korrusele oli Pätul raske tulla. Aga ta on nii vapper ja sai sellega siiski hakkama. Saatsid ta pessa.
Ajasin Kaisa üles. Puhastasime ta haavad ära. Ja Pätu jäi magama.

Nüüd on tal juba palju parem. Natukene veel lonkab jalga. Käisime just väljas. Päris tubli on ta.
Hea, et midagi tõsist ei juhtunud...

Armastan teda!!