Sunday, December 28, 2008

Plörr ja värki :d

Terekest!
Pole ammu kirjutanud. Tuleks siis piisavalt kiiresti ja sisutihedalt möödunud sündmused kokku võtta.

Jõuludest ma juba kirjutasin. Nii, nüüd siis on 25. Päka pani eelmisel õhtul kella kaheksaks hommikul telefoni äratuskella helisema. Kui see helises, siis mina muidugi ei kuulnud, aga noh, Päkal uus telefon, uus helin, ta oma unise peaga pani selle plärakasti kinni ja magas edasi. Mis muideks oleks meile saatuslikuks saanud. Isa tuli uks peale ja ütles: "Kell on üheksa, te magasite sisse!" Tõusin voodis istukile ja ainus asi mis ma ütlesin oli :"Putsi!"

Noja edasi ei olnud enam aega eriti mõelda. Midime ahvikiirusel (nagu isa ütleb) riidesse panema ja bussipeatuse poole tormama.Kell 9:o3 oli kellaaeg, kui haarasin kapist esimese ettejuhtuva särgi, Päka ka ja selga toppisin. Vajalikumad asjad ja rahakott pluss Mõmmile (koer) pidin veel rupskid kaasa võtma(linnuliha vms) Õeh. See oli maailma kõige jubedam hommik. 9:11 olime juba täiel kiirusel jooksnud bussipeatusesse. ÕNNEKS imekombel bussist maha ei jäänud. See oli napikas. Ma pidin kokku kukkuma. Sest kodust maanteeäärde bussipeatusesse ei ole mitte lühike tee. Ja õhk oli nii külm. Kurk valutas hullult :S. Aga, jõudsime :)

Niisiis. Ma ei maininudki veel, kuhu me sõidame. Läheme Vaarikule. Emale ja õdedele jõuludeks natuke külla. Vaarikurahvas meie tulekust muidugi ei teadnud. Kogu tee Lembitusse (külasse) magasin bussis. Karjääri juures panin kasuka selga. Et pärast kiireks ei läheks. Astusime bussist välja.

See vastik linnaõhk oli asendunud mõnusa karge ning külma värske õhuga. See lõhnas nii mõnusalt-nii koduselt. Tatsusime siis nardes talu poole. Läksime üle karjamaa, nagu meil vanasti kombeks oli, kui bussi pealt tulime. Siis, kui veel Vaarikul elasime. Tuletasime meelde vanu aegu, kui me sellel samal põllus Aino, Merka, Kannu ja Päkaga kunagi teerada tallasime. Aina edasi ja tagasi joostes. Päris naljakas. Enam ei olnud teerada alles. Põld oli üles küntud ning asendunud viljapõlluga. Vili oli muidugi koristatud. Aga ikkagi, mitte see sama heinamaa, mis oli vanasti. Nii muutunud. Kui jõudsime maja juurde märkas Päka, et keegi piilub meid maja nurga tagant. Ja kes see oli? MÕMMI. Nunnu mölakas. Nii suur. Ta ei haukunudki meie peale. Kuigi olin arvanud, et ta meid ära ei tunne. Viimati nägime ju pea aasta tagasi. Mõnus loom.

Meie tulekut majarahvas õnneks ei märganud. Astusime õueuksest sisse. Võtsime vaikselt jalanõud jalast ning astusime kööki. Ema oli enne meie kööki astumist muideks arvanud, et Aino (õde) tõusis nii vara üles. Aga siis ilmusid köögiuksele kaksikud. Emps pidi rõõmust hulluks minema. Ütles, et me oleme jõuluüllatused :P Nii armas. Kannu ja Mammu olid tagatoas arvutis ning meie tulemist amuti ei märganud. Päka läks nende juurde ja ütles: " Tsau!" Kannu vastas nagu muuseas vastu : "Tsau!" Ning keskendus edasi arvutile. Ta ei märganudki tulijat. :D Ja siis umbes poolteist sekundit hiljem kõlasid nende pisikeste nunnukate suust rõõmsad kilked ja siis saime palju kalli :P Vot nii rõõmus oli.

Edasi läksin üles. Aino juurde. Tegin ta toa uks lahti ning laususin:"Me saabusime!" ning andsin Nännule kalli. Ta oli ka väga rõõmus ning ütles naerdes:"See on nagu talvepuhkus Proštokvaassinos!" (omad naljad meil). Kallistasime edasi ning tsiteerisime nagu ühest suust seda sama multikat: "OMAD!" Nii olid poisi vanemad öelnud, kui poisile külla läksid ja kass ning koer neid sisse ei lasknud. Sellele lausele kõlas rõõmus naeruplagin. Hea oli kodus olla.

Siis sõime all korrusel. Tegelesime pisikese Emmaga ning mängisime õdedega Momopoly. Vot selline päev siis.

Okei, väike nali! Päev polnud pooltki veel läbi. All korrusel saime õhtupoole süüa ka :P Lasanjet. See oli küll mõnus. Sõin seda nii palju sisse, kui mahtus. Seened ja värk. Ja vaatasime kõik koos multikaid. Rõõkisime asjadest , mis tehtud ja vajavad veel kordasaatmist. Ühesõnaga - Kõigest!

Kell poolneli tulid isa, Kaisa ja Simmo meile järgi. Läksime Veele. Taadu ja mana juurde. Järjekordne jõuluõhtu :P See oli mõnus :d aga liiga palju süüa. Sõime kõhud täis ja lebotasime niisama. Seejärel toimus traditsiooniline kingituste laiali jagamine. Simmo ja Taadu lugesid mingeid imelike salme. Naljamehed. Ma mängisin parmupilli, Päka ja Kaisa laulsid. Issit ei mäleta, mis tegi :P Enivei. Ma said endale maailma kõige lusama ja nunnuma kampsuni :P

Toppisin selle selga. Ning viskasin ennast vooodisse selili. Tom (kass) tuli heitis kah minu pea juurde. Andsin talle oma sõrme. Ta hoidis sellest kinni ja me mõlemad uinusime. Selline kohutav uni oli. :)

Kella üheksast umbes jõudsime koju. Läksin Pätuga välja. Kuna ta väga sõna kuulata ega tuppa tulla tahtnud, lasksin tal niisama muruplatsil joosta. Ise istusin maha. Ja siis, kuulen äkki seljataga samme. Üllatus oli suur, kui tulijaks oli Matu. See oli nii mõnus. Polnud teda juba pool päeva näinud. Täitsa kohutav. Meie puhul on see suur vahe. Koguaeg ju ninapidi koos. Läksime tuppa ja jäime magama. Jälle. Ja siis saatsin kell 23 Matu bussi peale ja jäin magama. JÄLLE.

Vahepeal ei mäletagi et oleks midagi erilist juhtunud. Kui välja arvata see, et eile õhtul siis oli 27 haha. tähistasime Matuga reidis 300 vvd olemist. Ja ma jäin tema juurde ööseks. Vaatasime filme ja sõima krõpsu dipikastmes. Vot selline värk. Hommikul, kui me alles magasime, marssisid Matu emme ja Mõmms (teine Martin) toauksest sisse. Naeratasin ja sulgesin silmad. Matu ka alles magas. Aga üsnapea olime kohe üleval. Pidin varsti ju bussi peale minema. Ja täna õhtul tuli Matu jällegi siia. vot. Selline olemine.

Ja kui aus olla, siis ega ma ei viitsi rohkem kirjutada ka. Kell on .. mm 1:4o. Päka magab juba.
Ise istun poolalasti siin lauataga ja kirjutan. Nüüd lähen ka magama : ) Vott.

Head ööd rahvas :P

2 comments:

Princess Kikz said...

see oli eriti vajalik info, et sa istud poolalasti :D:D.

Mells^^. said...

See oli kõige vajalikum ^^
Keegi peab ju mu blogisid lugema ka :D
Mis muidu lugejaid köidab? :D